Päris lõõgastuda sel „Audiospaa“ kontserdil ei saanud, aga kindlasti raputas see kuulajad mõnusalt läbi, et alustada uut aastat puhtalt lehelt.

Kontserdil põimusid kolm esmapilgul väga erisugust maastikku: põhjamaiselt sissepoole pilguga piidleva Uusbergi oma, eksootiline Bali ning siidina sire, kuid omade kelmikustega vürtsitatud prantsusehõnguline.

Tarmo Johannes: „Koosmänguklubi on avatud kõigile, kes on õppinud mingit pilli või laulu, määrav on soov koos mängida, üksteist kuulata ja olla üksteise suhtes tähelepanelik.“

Kontsert „Gamma“ ei haaranud kogu ressursside kogumit ei muusikas üleüldse ega ka Robert Jürjendali loomingus – on ju tema loometee hõlmanud märksa rahutumaid rütme ja dissonantsemaid helimaailmu.

Maksim Štšura: „Elleri kataloogimise projektiga püüame Eestis edendada muusikapärandi andmepõhist uurimist. EMTA võiks olla selles valdkonnas eestvedaja.“

Keelpillid kannavad endas jõulusärinat ning nõnda lisas VHK keelpilliorkester Puuluubi Hiiu kanneldel ja luuperitel loodud helidele pidulikkust.

Muusikateraapiat saab kasutada stressi, meeleolulanguse, ärevuse, elukriiside, suhteprobleemide ja psühho­somaatiliste häirete puhul või ka lihtsalt eneseteadvuse avardamiseks ja enda paremaks tundmaõppimiseks.

Festivali „Üle heli“ kümne aasta tähistamine võeti ette suurelt ja uhkelt: laiahaardelisel üritusel puudutati tõepoolest akadeemilise nüüdismuusika piirimaid.

Võib ka vastupidi – siis subjektiivne objektivism. Sisu on ühtviisi mõttetus, kuid nii see on, kui vajatakse ekspertide otsust, nagu Eesti keelpillimängijate konkursil.

Ühed markantseimad nüüdismuusika vormi terviklikkuse näited pärinesid Huddersfieldi festivalil Eesti heliloojate sulest.

Kuulaja sai viibida eestikeelses ja universaalses Duo Ruudu ja Eesti Rahvusmeeskoori helimaailmas.

Novembrikuus üllatasid värske pilguga koostatud kontseptuaalsed kavad ning väärtuslik, puudutav ja meeldejääv esituslaad.