Kultuurileht
E-ajakirjade tellijatele
Meie e-ajakirjad on nüüd leitavad veebilehelt
Nädala fookus
Tiit Tammaru: piirilinn ei vaja näpuga näitamist, vaid riigi tuge
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas on öelnud, et praegune…
Stuudios: Helguse konstruktor Janek Murd
„Stuudios” on Müürilehe rubriik, mis vaatleb ühe päeva vältel loomeinimeste tööd, paotades ust nende…

Keiser nuttis
Tahad ka tulevikus väärt tekste lugeda?
Pingutame iga päev selle nimel, et tuua lugejateni Eesti kultuuriloo parimad palad. Anna ka sina oma panus ja naudi väärt sisu.
Ka sina saad panustada
Annetades endale sobiva summa aitad hoida elus Eesti kultuuriajakirjanduse juhtivaid väljaandeid. Toetada saab SA Kultuurilehe kõiki 15 väljaannet, minnes nende kodulehtedele ja vajutades nupule “Hakka toetajaks”.
Hullumeelsuse lehekülg
Misasi see on, et augusti lõpus on lehed juba kollased, lendlevad juhuslikus tuulehoos nagu pöörased, maanduvad teeservadesse…
Marius Petersoni minimalism
Minimalism näib olevat Marius Petersoni autoripositsiooni südames ja seda nii stilisatsiooni poolest kui ka filosoofilises hoiakus. Lühidalt: Peterson näitleb ainult kõige olulisemat.
Vahehindamine olgu vahe
Arengukava esimene poolaeg saab läbi, riietusruumi minnakse kehvas seisus.
Diktaator januneb armastust
Nii mõnigi ajaloolane on viimastel kuudel märkinud, et poliitikavaatlejaid ja ka osa poliitikuist tundub olevat tabanud…
Täiskäik tagasi
Eelmise aasta lõpus valmis Tallinna linnaaedade taime- ja mullaproovide uuring.1 Selle eesmärk oli analüüsida kuue Tallinna linnaaia, nelja…
Kurat, õnnista – ning jõulud
Ingmar Bergman oli suurepärane südantlõhestavate kõmudraamade fabritseerija, kuid võib-olla mitte plekitu lähisuhete-, armastuse- ja andestuseprofessor.
Pealelend – Margus Mikomägi, kultuuriajakirjanik ja teatrikriitik
Kultuuriajakirjanik ja teatrikriitik Margus Mikomägi annab Kaarnakivi Seltsi kirjastuse…
Kui sulli ei saa, andke vähemalt feimi
Ebamäärasel detsembrikuu õhtupoolikul kogunesid viis kriitikut, et natuke oma ameti ebalevast olemusest pajatada. Seda…
Vaid mõne sõnaga kirjutada igavik …
Näitus annab piisavalt, et eelteadmisi ja kujutlusvõimet rakendades kokku panna adekvaatne ajaloopilt – tunnetada Toledo süsteemi jõujooni. Siinsel publikul on väga vedanud.
Neandertali Vabastusrinde manifest
Avalik pöördumine kõigi kromanjoonlaste, iseäranis aga Palestiina rahva õiguste eest võitlejate poole.
Mis takistas?
Petitsiooni palestiinlaste toetuseks nähakse ühtlasi petitsioonina homode poolt, Trumpi vastu, kastirataste poolt, Martin Helme vastu, feminismi poolt, marurahvusluse vastu, vasakpoolsuse poolt.
Maailmapoliitika koletislik banaalsus
Kuidas on juhtunud, et Donald Trumpi imperialistlik välispoliitika on läänes paljude silmis võimalik ja isegi seeditav?
Linnade laul
Kiievis on kuratlikult külmja kuigi magamiskottidest ja mingitestväikestest soojaallikatest võib kasu ollakuumast teest ja supikatlast võib kasu ollasiis…

Laval oled ikka üksi. Intervjuu Ann Vaidaga

Kaur Riismaa proosa: Vahepealsed aastad

Kitsas binaarsus ja musta turu hormoonid

Ajad, need on a-muutuvad

Pelapäevik: Mängud, mis on (nagu) filmid

Helena Aadli lõpetatud laused

Eesti seisab silmitsi orbaniseerumise ajajärguga

Juhtkiri: Lati alt läbi

Luuletusi tsüklist “Hingetult hingeldamas”
Kus ma olen?
Ma ei kuule enam.
Neid rõõmsaid käike.
Mis viivad hinge sooja. . . .
Kuhu ma kadusin?
Ma…

Ma olen siin, ma kuulan
„Ikka veel“
Lünk, 2025
„Kirjutada, et miski ei saaks meid lämmatada, kõige vähem meie enda vaikimine.“ [1]
Möödunud kevadel anti…

“/mida see tähendab et” jt luuletusi
olen võru kõige kurvem tüdruk
mu pisarad on koreli
see tähendab lõpuks nad kuivavad
see tähendab…

Kuidas kirjutada nagu sina ise. Vestlusring Heneliis Nottoni raamatu “Tähed Agnesele” valmimisest
Detsembris ilmus Värske Raamatu sarja 37. raamat,…

Värske Rõhk nr 99, jaanuar 2026
Jaanuarikuises krõbeduses tervitab teid pulbitsev ja keeleliselt külluslik luulerubriik, mis lausa kutsub enesega sooja…

“Su kopsude rõske kliima” jt luuletusi
su kopsude rõske kliima on magus kasvulava ent sinu hinge ma matma ei…

1944. aasta september kui spes contra spem
„Valge laev“
Varrak, 2024
Tõlkinud Reti Maria Vahtrik
1944. aasta september: Saksa armee on taandumas, Nõukogude Liit kutsumatult…

Suitsupakk taskupõhjas

Vabaduse kool juba tegutseb

“Hoiame ust vaid paokil”. Vaheaasta väljavaated

Eesti kool vajab eelkõige õppimist toetavat tehisaru

Tantsuõpetaja Paul Bobkov tajub rütmi ka vee tilkumises

Eelisseisus pealinn. Tallinlased sügisest enam lasteaiakoha eest ei maksa

„Lasime lapsevanematel stressi välja valada ja hakkasime asjalikult arutama“. Üleminekuprobleemidest lapsevanema pilguga

Ugala „Mio, mu Mio“ suudab tabada Lindgreni loo sügavust
„Mio, mu Mio“…

Võrdõigusvolinik: lõpututes kriisides kasvanud noored võivad tunda, et nende ebakindluses on süüdi nn teistsugused inimesed

Aastasisu 2025
Alagha, Heba. Kui ema küpsetab aega / Araabia keelest tlk H. Geršman // 10–11, 50.
Azaizeh, Asmaa. Pealkirjata / Tlk…

Kaelarihmaga inimese märkmed

Kuidas Andrei Betoon saalungitest vabanes
Ta oli kõva kuulmisega. Pikki aastaid ehitusplatsidel tema kuulmekäikusid…

Dekadentliku maagi absoluutne ilutöö

Andrei Ivanovi „Päevad“

TEATRIVAHT. „KÄTE JA JALGADEGA INIMENE” JA „MU EMA VARANDUS, ÜKS LUGU JA KOLM BALLAADI”

LONDONIS ME TANTSISIME VALSSI NAGU HIIRED

VASTAB MARIS JOHANNES
Harri Rospu foto
Meie esimene kohtumine toimus aastal 1998 Vikerraadio saates „Teatrimagasin”, kui Peeter Raudsepp lavastas…

PERSONA GRATA ROBIN TÄPP
Sa tulid just BFMi noortefilmi võtetelt. Mis filmi ja kellega teed?
Täpsemalt oli…

TEATRIANKEET HOOAJAST 2024/25
2. Kolm parimat, olulisimat või põnevaimat lavastust hooajal…

TEATRIELUST ME TUSAMEELE TALVES

TORMISE PÄRANDILE MÕELDES
Kolm küsimust Margus Alverile
LR esitab kolm küsimust Pavel Vilikovský romaani „Sulelumi“ tõlkijale Margus Alverile.
LR oli väga rõõmus, kui sa 2022. aasta jaanuaris teada andsid, et „Vilikovský teen suurima heameelega“. Olime selle põneva slovaki autori juba mõnda aega tagasi tuvastanud ja nimelt selle raamatu välja valinud,…
Kairi Loogi „Tantsi tolm põrandast” on parim eesti autori ilukirjanduslik raamat 2025
Kairi Loogi „Tantsi tolm põrandast” valiti Rahva Raamatu parimaks eesti autori ilukirjanduslikuks teoseks 2025.
Rahva Raamatu Aasta Raamatu auhinnaga tõstab Rahva Raamat tõstab esile kõige hinnatumaid ja meeldejäävamaid teoseid, mis on…
Veneetsia. Brodsky. Veneetsia ja Brodsky. Mõningaid mõtteid suure linna ja suure luuletaja elust ja seostest.
Jan Kaus
Saatesõna Joseph Brodsky raamatule “Veepervel” (LR 2025, 32)
Oh jah, Veneetsia! Vetel hõljuv peibutis, mis pole siiani kaotanud grammigi oma köitvusest, kuigi turistimassid on muutnud teatud…

Kalev Kuljus: inimese elu on kui raamat, mida igaüks ise kirjutada võib

Ajakirja Muusika autoripreemiate laureaadid 2026

Bachi tõeline elu

“Urmas Sisask. Ganymedes”. Karmen Puis ja Piia Paemurru

Olev Muska. “New Estonian Waltzes”

Ruhnu saare lood ja laulud. “Mere mälu”
See on Ruhnu viiulimuusikat viljeleva trio teine album, mis põimib traditsioonilisi…

tHerbalist. “Simplicity”

Argo Vals. “Lavendel”
KAITSTUD DOKTORITÖÖD
1. septembril kaitses Carl Eric Simmul Tartu Ülikoolis eesti keele erialal doktoritöö „Eesti konverbitarindi semantika, infostruktuur ja…
LÜHIKROONIKA
5. novembril toimus Tartus Õpetatud Eesti Seltsi koosolek, kus Kaarina Rein esines teemal „Riikide kirjeldused Academia Gustaviana disputatsioonides…
Kaks nimeraamatut Soomest
„Kiuruveden järvikirja” („Kiuruvesi järveraamat”) on Soome Kiuruvesi linna (valla) 150. sünnipäeva puhul koostatud sisukas ja rikkalikult…
Väitekiri põimkeelsest internetisuhtlusest
Alessandra Dezi doktoritöö „Itaalia ja Eesti venekeelse diasporaa internetisuhtluse võõrkeelsete keelendite funktsioonid: võrdlev…
Kvaliteetne vaimne snäkk
Priit Põhjala. Juhuslike sõnade raamat. [Tallinn:] Tänapäev, 2024. 366 lk.
Pagulase kodu
Silmapaistvatest Soomes valminud väitekirjadest võiks ikka aeg-ajalt juttu teha, kuid praegu lausa peab tegema, sest valmis on saanud…
Poeetiliselt tundlik elutöö
Raamatu pealkiri „Maalt ja mere tagant” võib esmapilgul tekitada küsimuse: mis seal mere taga muud saab…
Kivisild on tegelikult alles
Marin Laagi „Piirid ja sillad” on asjalik ja usaldusväärne raamat. Mõjub kuidagi töiselt ja vargsi innustavalt….
RIIETUSE VAIKIV REVOLUTSIOON EHK KUIDAS VABARÕIVASTUS MUUDAB VÕIMUSUHTEID
I. SISSEJUHATUS
Laialdane üleminek vabarõivastusele (casual wear free dress…
FINIS NIHILI – VAADE LÄHEDALT
Finis nihili on esimene Madis Kõivu näidend, mida lugesin. Kunagi 1990. aastate teisel poolel andis…
KOLM KÕNET EESTI RAAMATULE
Eesti Vabariigi president, eesti raamatu aasta patroon EESTI KIRJANDUSE PÄEVAL 30. JAANUARIL 2025 PÄIKESETÕUSUL TARTU TOOMEMÄEL…
KIRJANDUSE DEMOKRAATLIK PLAHVATUS
Kirjandus selle sõna loomulikus tähenduses on kogu kirjapandud sõnade, lausete ja lugude maailm, mille algus…
NULLPUNKTIS
Sinivalge tramm vähendas kiirust ja kitsal valgustablool välkusid sõnad: Genbaku Dome-mae. Seejärel kuulutati peatust ka inglise keeles: Atomic Bomb…
KIRJANDUSSÜNDMUS: Novellett
Meeliste ei saanud rahu. Jälle helises telefon. Ta kuulas kannatlikult. Harald Imeline on linnas ja läheb…
Järveijä tõmbas kalamiihi
Niipia ku külm viikogolõ kaasõ pääle pand ja ijä pääle lubatas minnä, omma platsin talvidsõ kalapüüdjä….
Pääle nakkasõ õdagu, miä avitasõ võro keele pääl püssü
Neläpäävä, 5. radokuul kell 18 tulõ Võro instituudi saalin (Tarto…
Ilmunu om romaan «Perämäne luidsas»
Trüküvalgust om nännü Kübärä Kristi romaan «Perämäne luidsas». Raamat ilmu minevä aasta lõpun eesti…
Karilatsin tulõ sõbralik perrepäiv «Hõissa, vastla!»
Mi aastatsõõri kõgõ talvitsõmbal kuul – kündlekuul vai radokuul –…
Ahokütmise kittüses
Külmä üü veevä mõttõ kütmise pääle. Ma ei olõ umma elotustõ viil määndsitki lämmäpumpõ sisse säädnü, tuuperäst…
Asust luks-asju tegijä Luksi Sandra
ldaaigu tetti Võrol Kandlõn vallalõ kunstiakadeemiä magistrandi ja moodukujondaja LUKSI SANDRA näütüs «Trash to…
Kiri Võrolt. Tandsu vägi
Olõ jo paarkümmend aastakka olnu köüdetü vaba tandsuga, alosti viie rütmi tandsõst ja parhillatsõs omma mu…
Suusatsõõr ümbre Karula kihlkunna
Rännümiis Kama Kaido om matkanu mitmõn maailma paigan ja esiki ümbre maakerä purjetanu. Perämädse…
Talv 2025
2025. aasta lõpus tähistame Eesti kunsti ja visuaalkultuuri kvartaliajakirja 25. sünnipäeva, veerandsajanditaguse avanumbri (1/2000) ilmumist. Otsustasime, et kõige tagasihoidlikum…
Eesti kunsti- ja visuaalkultuuri kvartaliajakiri Kunst.ee – esimene veerandsada
“Mis pakke sa tassid siin, mis see…
Kunst, koguja ja sõltuvus
24. V–19. X 2025
Mikkeli muuseum
“Kunstisõltuvus. Reigo Kuivjõgi kunstikogu”
Kuraator: Aleksander Metsamärt
Iga erakogu näitus on ka näitus…
Värsked numbrid →
Sinu ees on Kultuurilehe väljaannete kõige värskemad numbrid.
Kirjandus →

Ivanovi võõritusefekt

Aeg, reisid, armastus
„Elektro“ lühivorme on võimalik tõlgendada kolme…

Kuidas selles maailmas edasi olla?
Carolina Pihelgase viimane luulekogu „Ikka…

Heinsaar sukeldub sügavale keele põhja
Jutukogus „Eesti keelde sukelduja“ tõdetakse ja tõestatakse, et eesti keel ei ole pelk äraõpitav süsteem – morfoloogia, süntaks ja semantika –, vaid midagi enamat, lausa meri.
Film →

Ema, kunstnik, naine, režissöör
Anna Cazenave Cambet: „Tahtsin kujutada 40aastast naist, kes soovib avastada oma seksuaalsust ja kellel on oma tõekspidamised hoolimata sellest, mida ühiskond temast arvab.“

Kui püha on valu?
„Hamnetis“ on väljapaistvaid näitlejatöid, aga ka leina ülemäärast romantiseerimist.

Sakslane, kelle lemmikfilmide sekka kuulub „Tulnukas 2“
Bernd Buder: „Väikeriikide filmitegijad, kriitikud ja rahastajad on kinni arvamuses, et väljaspool ei olda valmis vaatama teiste kohalikke lugusid. Vastupidi: kui lähen Eesti filmi vaatama, tahan näha just midagi Eestist.“

Elu on lühifilmide jaoks liiga pikk ehk miks ma ei kannata lühifilme

(Kaamera)silmad Iraanil
IDFA kahe sõltumatu žürii ja rahva ühetaoline valik võib viia kiusatusse kõneleda dokumentalistikas teatavast Iraani lainest.

Roman Toi oma aja loos

Ühiskonna valupunktid kriitikatekstide mahlas
Eesti filmikriitika valutab südant soorollide kujutamise, meie omaenda filmi näo defineerimise ning stereotüüpide pärast.

Üks eestikeelne intervjuu Eesti kultuurist
Elen Lotman: „Filmikirjaoskus peaks olema õpetatav laiaulatusliku õppeaineülese oskusena, mida saaks omakorda rakendada kõigis õppeainetes.“

PERSONA GRATA MATTIAS MÄLK

Valguse murdumine
Thierry Frémaux: „Thomas Edisonil olid kõik võimalused ja anded, et võidujooks võita ja kõik ise leiutada, aga ta kaotas Lumière’idele lahingu filosoofilises plaanis.“

Kaunid ja võikad kannatused, pragunevad unelmad
Filmiaasta 2025. Kui sõna „eepiline“ ühes vasteks annab õigekeelsussõnaraamat „kiretu“, siis võib öelda, et oli eepiline aasta.

Küljelt langev valgus on alati ilus
Sten-Johan Lill: „„Mo“-filmid on mulle filmikunsti ja filmiarmastuse kõige puhtam vorm. Just nende filmidega sünnib kõige puhtam looming ja põnevus olla tõeliselt elus.“
Haridus ja teadus →

Eesti majanduse ja riigieelarve päästja on tänapäevane tehnoloogiaõpetuse klass

Võrgustik on võtmetähtsusega

Kui õpetajat pole, ei aita ka parim reform

Valga koolide proovikivi: kuidas tõsta põhikooli lõpuks taset?

Mõte hea, aga kõik käib jälle nii ruttu

Ülle Matsin: „Põhikooli lõpp ei tohi muutuda lõksuks.“

Teistsugune õpe: Saaremaa abituriendid läksid päevaks eelmise sajandi algusesse

Gümnaasiumid pääsevad riburada pidi TI-hüppe õpirakendusele ligi
Kas ÕS või Sõnaveeb?

TI tulek lükkab ümber väljundipõhise õppe idee

Kuhu on eesti keele lisaõppe raha kulunud, kui keelt ikka ei osata?

Õpilased on rahul, aga vanad probleemid pole kuhugi kadunud
Muusika →

Kõik on vaba, voolurütmis
Päris lõõgastuda sel „Audiospaa“ kontserdil ei saanud, aga kindlasti raputas see kuulajad mõnusalt läbi, et alustada uut aastat puhtalt lehelt.

Kellavärgiga gamelan
Kontserdil põimusid kolm esmapilgul väga erisugust maastikku: põhjamaiselt sissepoole pilguga piidleva Uusbergi oma, eksootiline Bali ning siidina sire, kuid omade kelmikustega vürtsitatud prantsusehõnguline.

Koosmäng pakub suurt naudingut
Tarmo Johannes: „Koosmänguklubi on avatud kõigile, kes on õppinud mingit pilli või laulu, määrav on soov koos mängida, üksteist kuulata ja olla üksteise suhtes tähelepanelik.“

Vikerkaar valgusvihus
Kontsert „Gamma“ ei haaranud kogu ressursside kogumit ei muusikas üleüldse ega ka Robert Jürjendali loomingus – on ju tema loometee hõlmanud märksa rahutumaid rütme ja dissonantsemaid helimaailmu.

Ellerluse edenemine teadusrühma toel
Maksim Štšura: „Elleri kataloogimise projektiga püüame Eestis edendada muusikapärandi andmepõhist uurimist. EMTA võiks olla selles valdkonnas eestvedaja.“

Pühademeeleolu Hiiu kannelde ja keelpilliorkestri poognatõmmete saatel
Keelpillid kannavad endas jõulusärinat ning nõnda lisas VHK keelpilliorkester Puuluubi Hiiu kanneldel ja luuperitel loodud helidele pidulikkust.

Neoklassikalise muusika kohtumine TikToki põlvkonnaga

Heino Kaljuste – Kanepist Carnegie Halli

Karijärve Keelpilliorkestri lugu

Muusikauudiseid maailmast
Saksamaal esitati esmakordselt pärast 320 aastat Johann Sebastian Bachi senitundmatuid…

Muusikauudiseid Eestist
Klassikaraadio alustas 2026. aastat uue peatoimetajaga: 30 aastat seda ametit pidanud Tiia Tederi…

Vaimustavad vanamuusikud festivalil “Tallinn feat. Reval”
Teater →

Meis peitub jõud, mis korda saadab head
Ainuüksi lavastuse pealkiri „Superstaar“ sisaldab jõulist absurdi ja iroonia koodi, esimesest lavahetkest alates mängitakse üle võlli koomikaga ja aina jaburamaks läheb.

Püstijalamuusikal nüüdisaja hedonistile
Jarmo Reha lavastust „Baar Amsterdam“ saab käsitleda kogunemisena, kus kehade ja kunstliku butafooria asemel toimivad hääled, tekst ja atmosfäär.

Pinocchio aeg
Miks kõik peab tulema nii suure valu ja vaevaga?

Oodates laeva
Jon Fosse avatud tekstidesse mahub lugematult palju: on lugusid, milles on lärmakust ja vaikust, rõõmu ja traagikat, liikumist ja liikumatust.

Savi see publik
Lavastuse „Three women walk into a bar …“ koreograafia on sõna otseses mõttes näoga publiku poole: liigutakse nagu mööda catwalk’i tagalavalt saali poole, pilk suunatud publikusse.

TEATRIVAHT. „TAGASISIDE”

Lähiajaloo kannatuste valus vari teatri kohal
Kosovo teatri esitlusfestivali korraldajad kutsusid teist aastat järjest koostööpartneriks ühe naaberriigi teatrid. Tänavu osutus selleks naaberriigiks Põhja-Makedoonia.

See teie Sooster
Tegu pole eluloolavastusega, mis kulgeks kunstniku sünnist surmani, vaid uurimusliku kollaažiga mõtetest ja hetkedest, mis Soosteril eluteel ette tulid … või ka ei tulnud, aga oleks võinud tulla.

Parim aeg elamiseks – hukkumisele määratud maailmas
Tõdemus, kuis me kõik oleme hukkumisele määratud ja „maailm sõidab käsikärus põrgusse“, ei tundu nüüd „Arkaadiat“ vaadates enam abstraktse hüpoteesina.

Puhu tuul ja tõuka teatrit
Läti teatri esitlusfestivalil „Skate“ nähtust tõusid esile kaks lavastust: Läti Kunstiteatri enneolematult laia joonega „Oraakel“ ning teatri Dirty Deal vaheda ühiskonnakriitika ja julge vormiga „Alfad“.

Pagevad päkapikud
„Päkapikkude…
Kunst →

Bergmanni poeetiline minimalism

Algused, õigemini algusesse naasmine
Louis Kahni keskus Saaremaa rannamaastikus oleks suurkujuvääriline austusavaldus talle ja kahlemata kingitus Eesti kultuurile.

Pildikummardajate mihklipäev
Ei saa Neeme Külmast meie sajandi Savonarolat, sest tema meesi ronib ise tuleriidale, heidab sinna ka raamatute raamatu.

Ruum on väike, žestid suured
Neeme Külm on põiminud oma loomingus pikaajalise näitusekujundaja- ja installeerijakogemuse ning kasutanud need oma kunsti tegemisel suurepäraselt ära.

Kivist maailma kasvatamas
Helena Keskküla: „Olen jõudnud arusaamiseni, et kui toon näitusesaali eksperimentaalsemaid meediume, siis peavad need olema selle meediumi kõige paremad näited.“

Näkku joonistatud tõde
Henn Roode portreeloome ilmub näitusel vaataja ette kaleidoskoopilise, mitmenäolise ning üllatavalt eksistentsiaalsena.

See laps on loonud taeva ja maa
Fotonäitus „Sündida ja sünnitada“ on feministlik projekt, mis pakub värsket pilku sünnituskogemusele ning seob selle teiste eksistentsiaalsete teemadega.

Välisreis Suurde Õuna – Performa festival ja muid täheldusi kultuuri kohta

Kunstiaasta 2025 – pimedus ja värvid
Lõppevast aastast kerkivad silme ette mängulised ja ennekõike hämaruse, unenäolisuse või lagunemisega seostuvad näitused.

Lummuses sisaldub mingi osa tõest
Mari Kurismaa: „Ma proovisin oma loometee alguses aru saada, mis asi see pilt ikkagi lõpuks on ja mis ta ei ole ning kuidas keel sinna sobib või ei sobi.“

Rahvusvaheline kunstipõrguti
Ideaalis on iga näitus suurem kui tema elementide summa, kuid selle suuruseni jõudmine on üks kaunis veider protsess.

Kunstiteraapia aitab lapsel väljendada tundeid, mis on temasse kogunenud
Ühiskond →

Kriitiline kuumus, radikaalne külm

Märkamisi elavast rohelusest
Nii kaua kui mäletan, ongi need tavaliste leppadega lepikud mind alati saatnud. Küll oli…

Looduse õiguste olukord Eestis
Looduse õigussubjektsuse peamine eesmärk on ökotsentristlik vaade kaitsta loodust tema enda huvides.

Moraalne paanika noorte nutitelefonide ja ühismeedia kasutamise ümber

Elulõpu toetaja rollist

ERR – hukata või kasta?
Kui eesmärk on ähmane, ei sünni ka head seadust, mille toel selleni jõuda.

Tasaareng: pilk tara taha
Kuidas teha nii, et tasaareng poleks järjekordne euroopalike võimusuhete sättimine, lisapeatükk kapitalismi ajaloos?

Kotitäis kurke ja vihane Facebooki postitus
Väheuuritud peatükk Eesti arhitektuuri- ja kultuuriloos ootab lahtimõtestamist. Suvilad äratavad paljudes emotsioone – nii nostalgiat, rõõmu, uhkust, kahetsust kui ka kurbust.

Tühja jutu poolaasta
Kes varem nina välja pistab, saab ka rohkem karistada. Selline on presidendi valimise seaduse juhtmõte.

Kriisides aitab meid ideederikkus
Kalevi Kull: „Isegi rasketel ja segastel aegadel ei tohi kunagi alla anda headuses, ilus ja mõtlemises.“

Raamatukogud targema ja sidusama ühiskonna teenistuses
Balti raamatukogude manifest on kutse ühisele tegutsemisele, et hoida kõrgel tasemel kirjaoskust, vähendada digilõhet ning tagada, et keegi ei jääks teadmiste või võimaluste puudumise tõttu ühiskonnaelust kõrvale.





















