
Kaelarihmaga inimese märkmed

Kuidas Andrei Betoon saalungitest vabanes
Ta oli kõva kuulmisega. Pikki aastaid ehitusplatsidel tema…

Dekadentliku maagi absoluutne ilutöö

Andrei Ivanovi „Päevad“

Ivanovi võõritusefekt

Aeg, reisid, armastus
„Elektro“ lühivorme on võimalik tõlgendada kolme…

Kuidas selles maailmas edasi olla?
Carolina Pihelgase viimane luulekogu „Ikka…

Luuletusi tsüklist “Hingetult hingeldamas”
Kus ma olen?
Ma ei kuule enam.
Neid rõõmsaid käike.
Mis viivad hinge sooja. . . .
Kuhu ma kadusin?
Ma…

Ma olen siin, ma kuulan
„Ikka veel“
Lünk, 2025
„Kirjutada, et miski ei saaks meid lämmatada, kõige vähem meie enda vaikimine.“…

Pealelend – Margus Mikomägi, kultuuriajakirjanik ja teatrikriitik
Linnade laul
ja kuigi magamiskottidest ja mingitest
väikestest soojaallikatest võib kasu olla
kuumast teest ja supikatlast võib kasu olla
siis ikkagi ajab see kurikülm oma küüsi
inimese järele sääl (saatana enese külm
on old ka varem moskoviidi liitlane)
minul on oma palavikukülm ja värelus sees
tahaks selle soojakübeme mis mus alles
neile…

Heinsaar sukeldub sügavale keele põhja
Jutukogus „Eesti keelde sukelduja“ tõdetakse ja tõestatakse, et eesti keel ei ole pelk äraõpitav süsteem – morfoloogia, süntaks ja semantika –, vaid midagi enamat, lausa meri.

Kaur Riismaa proosa: Vahepealsed aastad

„Allakäigutrepist üles“ – ajatu ajastu peegel

Kirjanik loeb. Andra Teede

Veski, mis armastas äkilist vihma

Bachi tõeline elu

Kuidas kirjutada nagu sina ise. Vestlusring Heneliis Nottoni raamatu “Tähed Agnesele” valmimisest
Detsembris ilmus Värske Raamatu sarja 37. raamat, Heneliis Nottoni „Tähed Agnesele“, mis ühes…

Enam mitte nii anonüümne Tubin

Kust võiks saada parema ülevaate eesti kirjandusest, kui mitte Loomingust?
Carolina Pihelgas: „Eesti kirjandus on hingav ja arenev, mitmekihiline ja rikkalik ökosüsteem.“

Muusadest ja muust
Livia Viitoli „Kaks muusat“ tasakaalustab pilti eestlaste elust ja kirjandusest välismaal ja Nõukogude Eestis. eesti kultuuri mõistmiseks tuleb tunda mõlemat.

Jälle Jumal ei vasta
Miina Piiri minimalistlik romaan „Noviits“ on sõnakunstiteosena kaunis saavutus, kuid selle sõnum võib lugejale kaugeks jääda.

“90 aastat kogutud muusikat. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia raamatukogu lugu”

“Minu vanaisa ja vanaema Jüri ja Ene Pastarus”

Kardina varjus
Bakuu, 1993
Kreeka pähklid on otsas.
Enne kui Ašiq kodust välja läks, tõmbas ta kardina ette – algul…

Kes hoiab raamatukogu?
Raamatukogu ei saa oma rolle täita ilma raamatukoguhoidjateta – tarkuse, kultuuri ja vaimse heaolu teejuhtideta.


