
Eesti majanduse ja riigieelarve päästja on tänapäevane tehnoloogiaõpetuse klass

Võrgustik on võtmetähtsusega

Võrdõigusvolinik: lõpututes kriisides kasvanud noored võivad tunda, et nende ebakindluses on süüdi nn teistsugused inimesed

„Lasime lapsevanematel stressi välja valada ja hakkasime asjalikult arutama“. Üleminekuprobleemidest lapsevanema pilguga

Eelisseisus pealinn. Tallinlased sügisest enam lasteaiakoha eest ei maksa

Tantsuõpetaja Paul Bobkov tajub rütmi ka vee tilkumises

Eesti kool vajab eelkõige õppimist toetavat tehisaru

Gümnaasiumid pääsevad riburada pidi TI-hüppe õpirakendusele ligi

Kui õpetajat pole, ei aita ka parim reform

Valga koolide proovikivi: kuidas tõsta põhikooli lõpuks taset?

Mõte hea, aga kõik käib jälle nii ruttu

Ülle Matsin: „Põhikooli lõpp ei tohi muutuda lõksuks.“

Teistsugune õpe: Saaremaa abituriendid läksid päevaks eelmise sajandi algusesse

Ida-Viru õpetajad ravivad umbkeelsust. Kui ruttu pääsevad gümnasistide keelepaelad valla?
Kas ÕS või Sõnaveeb?

TI tulek lükkab ümber väljundipõhise õppe idee

Kuhu on eesti keele lisaõppe raha kulunud, kui keelt ikka ei osata?

Õpilased on rahul, aga vanad probleemid pole kuhugi kadunud

KÕRVALPILK ⟩ Viktoria Ladõnskaja-Kubits: hea õpetaja hoiab pöialt, et õpilane saavutaks temast enam

Hendrik Agur: „Ootame ägedaid inimesi, kes köidavad õppijaid“

Talviseid tähtpäevi

Euroopa teadusnõukogult rohelise tule saanud teadlane Triin Laisk: „Naise hormonaalset tervist ei pea vaatama kui saatust!“

HTM-i uus asekantsler Vallo Koppel: „Õppija peab püsima haridusteel“

Majanduse ja palgatöö lõpp
Emad Mostaque on kirjutanud populaarteadusliku raamatu, mille mõte on tõmmata kogu majandus- ja juhtimisteooria füüsika liistule, sest loodusseadusi ei saa pikalt eirata.

Räuskamisse mattuv mälestus nõrgast mõtlemisest
Ka kõrgelt haritud inimesed soovivad räusata ja vihased olla, vajamata selleks elegantselt üles ehitatud narratiive. Polariseerumise ülevalhoidmiseks kõlbab kõik.
Selektiivsusest hariduses
Tippude (taastootmise) puhul on alati mängus taustamõju – tulemused ei ole kunagi vanematest sõltumatud.

Võitlus pärisasjade eest

Pildike õpetajaelust

Kristina Kallas: „Õpetajate järelkasv on ka need õpetajad, kes on kümnendat aastat koolis tööl“

Maria Peterson: „Kõige olulisemad on õpetamise juures hoitud suhe ja väärikus“

Hispaania kodakondsuse võtnud eestlanna: „Oma vanematele või Eestis elavatele sõpradele mõtlen ikka eesti keeles!“
