Film

Ema, kunstnik, naine, režissöör
Anna Cazenave Cambet: „Selle filmiga töötamine pani mind mõistma, et tänapäeva Prantsusmaal on ühiskonna pilk naistele endistviisi väga tagurlik.“     
Sarah Makharine / Unifrance

Ema, kunstnik, naine, režissöör

Anna Cazenave Cambet: „Tahtsin kujutada 40aastast naist, kes soovib avastada oma seksuaalsust ja kellel on oma tõekspidamised hoolimata sellest, mida ühiskond temast arvab.“

Kui püha on valu?
Jessie Buckley Agnes on tehniliselt veatu, intensiivne ja füüsiliselt kohal. Seesugust emotsionaalset raskust ja sügavust kohtab filmides harva ning pole üllatav, et roll on talle juba toonud USA filmikriitikute auhinna (Critics Choice Awards) ja parima naispeaosatäitja Kuldgloobuse.      
Hea Film

Kui püha on valu?

„Hamnetis“ on väljapaistvaid näitlejatöid, aga ka leina ülemäärast romantiseerimist.

Sakslane, kelle lemmikfilmide sekka kuulub „Tulnukas 2“
Bernd Buder: „Mulle ei meeldi üldse festivalifilmide ja kommertsfilmide kaksikjaotus. Iga film on lõpuks publiku jaoks tehtud.“

Sakslane, kelle lemmikfilmide sekka kuulub „Tulnukas 2“

Bernd Buder: „Väikeriikide filmitegijad, kriitikud ja rahastajad on kinni arvamuses, et väljaspool ei olda valmis vaatama teiste kohalikke lugusid. Vastupidi: kui lähen Eesti filmi vaatama, tahan näha just midagi Eestist.“

Elu on lühifilmide jaoks liiga pikk ehk miks ma ei kannata lühifilme
Kalju Kivi filmis „Miks puud ei kõnele“   
 Tõnu Talivee

Elu on lühifilmide jaoks liiga pikk ehk miks ma ei kannata lühifilme

Pole kasutumat, armetumat vormi kui lühifilm. Kui juba mängufilmigi on tänapäeva inimesele üha võimatum maha…
(Kaamera)silmad Iraanil
„Rebane roosa kuu all“ on sisukirjelduse järgi küll karm film, kuid mõjub tänu meisterlikule režiile üllatavalt õrnalt. Noor Afganistani päritolu kunstnik Soraya teeb korduvaid katseid pääseda Iraanist Euroopasse, kuid on sunnitud naasma oma pealesunnitud ja armastuseta abiellu.     
Kaader filmist

(Kaamera)silmad Iraanil

IDFA kahe sõltumatu žürii ja rahva ühetaoline valik võib viia kiusatusse kõneleda dokumentalistikas teatavast Iraani lainest.

Roman Toi oma aja loos
Kaader filmist.

Roman Toi oma aja loos

“Kaunimad laulud pühendan sull’” on Friedrich August Saebelmanni laul, mille sõnad on kirjutanud Peeter Ruubel.…
Üks eestikeelne intervjuu Eesti kultuurist
Elen Lotman Kinoliidu iga-aastase kolleegipreemia „Kuldse Kiisaga“.     
Emily Bruus

Üks eestikeelne intervjuu Eesti kultuurist

Elen Lotman: „Filmikirjaoskus peaks olema õpetatav laiaulatusliku õppeaineülese oskusena, mida saaks omakorda rakendada kõigis õppeainetes.“

Ühiskonna valupunktid kriitikatekstide mahlas
Artikli aluseks on 22 filmikriitika teksti, mis on avaldatud 12 eesti filmi kohta 2024. ja 2025. aastal väljaannetes Teater. Muusika. Kino ja Sirp.    
Grete Kaio

Ühiskonna valupunktid kriitikatekstide mahlas

Eesti filmikriitika valutab südant soorollide kujutamise, meie omaenda filmi näo defineerimise ning stereotüüpide pärast.

PERSONA GRATA MATTIAS MÄLK

PERSONA GRATA MATTIAS MÄLK

„Esimesel sisseastumiskatsel animaõppesse sain null punkti, aga oli tore näha teisi omavanuseid noori sama asjaga…
Valguse murdumine
Thierry Frémaux: „Varaste filmitegijate ees seisid samad küsimused kui praegu: kuhu ma kaamera asetan? Millist lugu ma tahan rääkida?“  
Sandrine Thesillat / ZUMAPRESS.com / Scanpix

Valguse murdumine

Thierry Frémaux: „Thomas Edisonil olid kõik võimalused ja anded, et võidujooks võita ja kõik ise leiutada, aga ta kaotas Lumière’idele lahingu filosoofilises plaanis.“

Kaunid ja võikad kannatused, pragunevad unelmad
Hommikumantlis Leonardo DiCaprio filmis „Üks võitlus teise järel“.  
Kaader filmist

Kaunid ja võikad kannatused, pragunevad unelmad

Filmiaasta 2025. Kui sõna „eepiline“ ühes vasteks annab õigekeelsussõnaraamat „kiretu“, siis võib öelda, et oli eepiline aasta.

Küljelt langev valgus on alati ilus
Harv on juhus, kui kaameramees ise kaamera ette jääb. Pildil Sten-Johan Lill veel ilmumata filmi “Mo Hunt” võtetel.      
Ivor Mikker

Küljelt langev valgus on alati ilus

Sten-Johan Lill: „„Mo“-filmid on mulle filmikunsti ja filmiarmastuse kõige puhtam vorm. Just nende filmidega sünnib kõige puhtam looming ja põnevus olla tõeliselt elus.“

1970ndate Brasiilia ilu ja õudus
Ajalooõuduste meenutamine on Brasiilias tänapäeval erakordselt vajalik, sest poliitiliselt ülimalt polariseeritud rahva seas võivad ülesköetud võitlusõhkkonnas põhiväärtused vahel ununeda. Pildil peategelane, teadlane Marcelo (Wagner Moura).     
 Kaader filmist

1970ndate Brasiilia ilu ja õudus

Kleber Mendonça Filho näitab oma „Salaagendis“, kuidas igaühest võib kogemata saada autoritaarse režiimi vaenlane ja ühtlasi märter.

Stalinistliku terrori masinavärk lahkamislaual
Sergei Loznitsa: „Minu põhimõte on lihtne: inimesi ei saa karistada nende passi või emakeele, vaid ainult tegude eest.“      
Hubert Boesl / picture alliance / dpa / Scanpix

Stalinistliku terrori masinavärk lahkamislaual

Sergei Loznitsa: „Seitsmekümne aasta jooksul õnnestus kommunistidel hävitada kõik, mis sellel territooriumil elusat oli.“

EESSAARE AADUST KARASJOVINI. PANTOMIIMIST DOKTORI RINDADENI
Lindpriide” võtetel. Maur — Mikk Mikiver ja Meeri — Ada Lundver on lapsepõlvesõbrad. Mauril on raha vaja.

EESSAARE AADUST KARASJOVINI. PANTOMIIMIST DOKTORI RINDADENI

Selle aasta 21. juulil esitleti Tartus dokumentaalfilmi „Lindprii” (režissöörid Peeter Brambat ja Liina Keevallik) Vladimir…
VASTAB PEETER TOROP

VASTAB PEETER TOROP

Peeter Torop oktoobris 2025.
Harri Rospu foto
Novembris 75. sünnipäeva tähistav Peeter Torop ei vaja ilmselt Eesti…
Mida on Kiisa filmidel öelda tänapäeval?
Kiisa nädala raames linastub värskelt taastatuna ka tema eelviimane film “Regina” (1990). Pildil Kaljo Kiisk ja nimiosalist mänginud Ülle Kaljuste.     
 Oti Vasemaa

Mida on Kiisa filmidel öelda tänapäeval?

Detsembri esimesel nädalal tuleb üle Eesti näitamisele Kiisa 100. sünniaastapäeva mitmekesine filmiprogramm, mis toob vaatajani just Kiisa režissööripanuse.

Hardcore-haprus
Filmi üks muljetavaldavamaid elemente on Mark Kerriks kehastunud Dwayne Johnson ehk The Rock.      
Kaader filmist

Hardcore-haprus

„Löögimasin“ avab kahe tunni jooksul UFC veterani ja mitmekordse tšempioni Mark Kerri võidu- ja keerdkäigud, emotsionaalse taaga ja pideva eneseületuse.

Kuninglik kurikael
Stephen Lang: „Ma ei soovi eriti kedagi hirmutada, kui mind ei filmita, kuigi minu tegelastes on tõesti tihtipeale midagi hirmutavat.“      
Heikki Leis

Kuninglik kurikael

Stephen Lang: „Kui mina ei suuda oma tegelaskuju armastada, siis ei tee seda ka keegi teine.“

Otse kaamera tagant filmikooli juhtima

Otse kaamera tagant filmikooli juhtima

Riho Västrik: „Kui turul on vähem tööd, siis ei saa me BFMis teha sellest järeldust, et ei võta nüüd üliõpilasi vastu ja ootame, kuni midagi muutub.“

Mehed, kes oskavad libahundisõnu
Raitis Ābele (paremal): „Lõikasime filmist välja vaid ühe stseeni, mis oli juba animeeritud. See oli väike jupp, kus olime ise näitlejateks. Vaatasin seda montaažis – issand, kui halb näitlemine – ja helistasin kohe Laurisele, et selle peab välja lõikama. Tema oli vastu: ei-ei!“      
Erakogu

Mehed, kes oskavad libahundisõnu

Lauris Ābele: „Baltimaade rahvas on selles mõttes erandlik, et paganlus on endiselt osa meie elust, kuigi me seda ise ei märka.“

Pussyrasclaat!
Kõik Jamaica plaadifirmade omanikud ja produtsendid lüpsid oma artiste. Siin ilmubki ajaloo lavalaudadele Diane Jobson, kes hakkas Bob Marley huvisid ja ka sissetulekuid kaitsma ning esindama.      
Kaader filmist

Pussyrasclaat!

Diane Jobsonit on portreteeritud temanimelises dokumentaalfilmis vanadaamist advokaadina, kes on Jamaical pühendunud vaeste getonoorte õiguste kaitsmisele.

MÄNG PÄÄSTAB MAAILMA: ÕPPETUNNID FILMIST „MINU PERE JA MUUD KLOUNID”
„Minu pere ja muud klounid”, 2025. Mäng päästab maailma.

MÄNG PÄÄSTAB MAAILMA: ÕPPETUNNID FILMIST „MINU PERE JA MUUD KLOUNID”

„Minu pere ja muud klounid”. Režissöörid: Heilika Pikkov ja Liina Särkinen. Operaatorid: Taavi Arus ja…
Retk perekondlike mälestuste rajal
Carla Simón: „Perekonda ei saa valida, suhted on pikaajalised ja pika ajalooga. Nendes on nii armastust kui traumat. Ja saladused on kinematograafilised.“    
 Pressifoto

Retk perekondlike mälestuste rajal

Carla Simón: „Kaheksakümnendad olid Hispaanias nii tähtsad, aga me pole sellest eriti rääkinud, kuna sellega kaasnes ka palju hingevalu.“

Ühe rahvusmüüdi purunemise lugu
Mati Alaver tunnistab intervjuus Anu Sääritsale esimest korda, et vahendas dopinguarsti kontakti sportlastele, aga mitte enda seotust skandaaliga.     
 Kaader filmist „Kindral“

Ühe rahvusmüüdi purunemise lugu

Alaveri-Veerpalu juhtumi käsitlemiseks võinuks spordidokkidesse leida inimese(d), kes teavad midagi rahvusmüütidest või kultuuriantropoloogiast.

Ukraina sõjapõgenikud meie keskel
Enneaegselt täiskasvanuks saanud noorte inimeste adapteerumisprotsessi on terve filmi jooksul huvitav jälgida, seda enam et sellest eriti ei räägita. Pildil üks filmi peategelane Maša Savtšenko.      
Kaader filmist

Ukraina sõjapõgenikud meie keskel

PÖFFi programmis linastuvas dokfilmis „Kadunud tähed“ räägitakse sellest, kuidas põimuvad ukraina pagulaste elus sõjatrauma ja argirutiin.

Polüfooniline „Viennale“
Dokfilmist „Asitõend“ ilmneb, kuidas USA demokraatia põhineb osati illusoorsusel ja kuidas suurkorporatsioonid kasutavad ülikooliprogrammide rahastamist oma pikaajalise agenda läbisurumiseks.      
„Viennale“

Polüfooniline „Viennale“

63. „Viennale“ pakkus filmihuvilistele rikkaliku valiku alates arhiivimaterjalidel põhinevatest tuumakatest dokumentaalfilmidest kuni Euroopa kunstkino parimate paladeni.

Portugali filmitööstuses raha napib, aga pole ka survet
João Nuno Pinto: „Autorifilmi lubatakse Portugalis piiranguteta vändata, seda peab tunnistama. Oleme sellise vabaduse üle uhked.“      
Pressifoto

Portugali filmitööstuses raha napib, aga pole ka survet

João Nuno Pinto: „Muidugi mulle ei meeldi, kui Portugali raha läheb kultuuri asemel kaitsekulutustesse. See peab minema kultuuri, tervisesse ja haridusse.“

Kust läheb õpetajate ja õpilaste suhtluses piir?
Kuigi midagi seksuaalset või muul moel taunitavat Johanne (Ella Øverby) ja Johanna (Selome Emmetu) vahel ei juhtu, suhtuvad osalised asja ikkagi kergekäeliselt.
Foto: Agnete Brun / Kaader filmist

Kust läheb õpetajate ja õpilaste suhtluses piir?

Kuigi õpilaste ja õpetajate romantilisi suhteid on põhjusega taunitud, ei saa ükski seadus võtta ära tundeid, mis…
Me kõik nutsime …
Dokumentaalfilmis „Minu pere ja muud klounid“ portreteeritavate lugu haarab vaatajat kogu filmi vältel.
Kaader filmist

Me kõik nutsime …

„Minu pere ja muud klounid“ on väga selge film, otsi lahtiseks ei jää.
Nii tugev armastus,…
Mitte praegu, issi läheb Ukrainasse
Jaana jutt lagunevast kooselust ja Erko tõdemus, et tema järjepidev Eesti-Ukraina vahet sõitmine tekitab pingeid, saavad filmi keskseks teemaks.     
Kaader filmist

Mitte praegu, issi läheb Ukrainasse

„Sinikollane“ on oluline meeldetuletus, et ükski kangelane ei ole täiuslik. Seepärast me neile ka alt üles vaatame.

Jafar Panahi elukestev võitlus Iraani režiimi vastu
Mehaanik tunneb juhuslikult kohatud mehes ära salapolitsei ülekuulaja. Kättemaksuvõimalusest pimestatuna tõttab ta oma kunagist piinajat röövima ning kõrbesse matma.      
Kaader filmist

Jafar Panahi elukestev võitlus Iraani režiimi vastu

Cannes’i Kuldne Palmioks ja teised „Lihtsalt ühele õnnetusele“ antud auhinnad on vaid aseaine – lavastaja Jafar Panahi tegelik siht on vaba ja inimõigusi austav Iraan.

Kultuurileht